neljapäev, 9. jaanuar 2014

Uuel aastal uue hooga alustame vana looga

Pärast seda kui  ma sõitsin tuliuue Elroni rongiga Tallinnast Narva hakkasin aru saama inglaslikust vastuseisust kõigele uuele. See uus ei pruugi olla parem küll aga tekitab kindlasti ilmaaegu palju tüli. Ja siis olles vaevu omaks võtnud sinu vanaisa nooruspõlves tehtud uuenduse, hakatakse seda jälle muutma.
Esimene emotsioon rongi astudes oli muidugi mõnus. Vagun on puhas ja istmed kõrge seljatoega ning tiigrikarva triibulised. Lisaks veel vaikne salong ja kaitseväe maskeerimisriietes mõnusalt miniatuurse laua peale pead toetav tukkuv sell. Teistele enam lauda ei jätkunud, kuid see ei rikkunud mu tuju. Klienditeenindaja oli ka selline rõõmus ja abivalmist, et lust vaadata. Kui küsisin ta käest, kas esimene klass on ikka niipalju parem, et peaks hakkama seal reisima ja pileti eest rohkem maksma, siis ta rehmas ainult käega ja ütles, et sõitku ma kus aga tahan, kui ainult endale istekoha leian.
Umbes Kehrasse jõudes oli minu istmik hakanud ilmutama esimesi märke sellest, et vaatamata peenikesele väljanägemisele on istmed tegelikult ka peenikesed ehk sama minimalistliku polsterdusega, kui vanas Edelaraudtee rongis. Lisaks oli veel istmepadi ettepoole kaldu, nii et kui mõni reisija unustab täiel rinnal uue rongi mõnusid nautida ning jääb tukkuma, siis leiab ta end varsti põrandale libisenuna.
See-eest on aga väga mõnus vaadata tabloo pealt, mis on järgmine peatus, mis temperatuur on õues ja kui kiiresti rong kihutab.
Kahju ainult, et kui eelmisel aastal uute rongide sõiduplaanid avalikustati, siis lubati Tallinna ja Narva vahele kolme rongi päevas. Praegu sõidab neid ainult kaks. Mõlemad õhtul Tallinnast Narva ning hommikul tagasi ja sedagi üsna lühikese vahega. Aga uudistest lubas rongiminister Piilu-Parts, et kohe-kohe lisatakse igale poole ronge tihedamalt käima, siis võib-olla ei unustata ka seda muidu täitsa ununenud maanurka päriselt ära. Igatahes ootan ma kannatamatult restoranvaguni lisamist.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar