Olen kuulnud räägitavat, et põhimõtteliselt on võimalik ehitada kergliiklustee Narva ning Narva-Jõesuu vahele. Peamine takistus olevat aga suutmatus kokku leppida, kes hakkab teed hooldama ja last but not least, kes hakkab maksma valgustuse eest. Linn ütleb, et valla maa peal ja vald maksku, vald aga vastu, et teed on vaja linnarahvale ja järelikult peab linn maksma. Selles valguses (või peaks ütlema pimeduses) tundub haldusreform ja valdade liitmine juba hoopis uutmoodi mõistlik mõte.
Praeguseks olemasolev kergliiklustee Tallinn-Narva mnt ääres näitab üsna täpselt kätte linna- ja vallapiiri. Suuremate lumesadude ajal oli lumi ära lükatud linna poolt kuni linnasildini ja muus osas üldse lükkamata või siis tehakse seda pärast jalakäijate poolt lume kinnitrampimist. Umbes samast kohast on piiratud ka valgustust. Lambid põlevad üle ühe või halvematel aegadel üle kahe. Eile, s.o. siis juba uuel (eelarve)aastal olid küll kõik lambid põlemas. Ilusti valge oli. Vähemalt oli näha, kuhu selle jubeda libeduse tõttu kukud…
Hehh. Käisin eile sellelsamal kergliiklusteel ennast tuulutamas ja tagasi tulles juba linnas majade vahele valgustamata rajale pöörates sattus jala alla ootamatult selline libedam koht. Teate küll, mis edasi juhtub. See gravitatsiooni ja koordinatsiooni vastasseis, kus käed käivad nägu veskitiivad ja isegi stepptantsu profid vaataksid kadedusega, kui kiiresti võivad jalad vajadusel liikuda ja loomulikult kaasneb selle kõigega südamest tulev röögatus – aaaaaarghhhh. Vot. Ja nagu öeldud oli tegemist ühe pimedama majadevahelise kohaga ja sel hetkel kui see kõik juhtus oli minu ees umbes meetri kaugusel üks mutike. Ma arvasin varem, et nii vanad inimesed ei suuda nii kõrgele hüpata ja veel nii noorusliku kiljatuse saatel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar