Minuga kipub olema millegipärast niimoodi, et ma ei saa hommikul, kui valgeks läheb ega õhtul magama minna, kuigi on juba pime. Võimalik, et see on kuidagi seotud minu varase lapsepõlvega, kus selleks, et rohkem pahandusi teha, tuli võimalikult vara tõusta ja võimalikult hilja magama minna. Seevastu kasutan päeval mõnuga võimalust silm korraks looja lasta, et loetud minutid hiljem täiesti virgena uuesti edasi toimetada. See peaks selgitama seda, miks ei ole ma senini võtnud ette päevast jalutuskäiku siin linnas. Kõik minu kondamised jäävad ühel või teisel põhjusel pimedasse aega. Nii ka nüüd. Millegipärast ei avanud minule usaldatud postkastivõti postkasti ja uue võtme saamiseks pidin minema uue võtme järele. Valgel ajal ma selleks mahti ei saanud ning leidsin, et kell 8 õhtul võib veel inimesi tülitada teemal postkasti võti. Ma õigupoolest ei tea, mida tähendab "kljutsi dlja jaštsik potšta", kuid just seda ma telefoni teel küsisin. Veidral kombel paistis, et minust saadi aru ja lubati soovitu ka anda. Võtme järele minna ei tulnud kaugele. Ainult mõni maja edasi. Leidsin selle olevat piisava põhjuse teha korraga väike jooksutiir lähiümbrusega tutvumiseks. Päeval olin kaardi pealt vaadanud, et minu elukoha läheduses on kohalik terviserada ning tahtsin sellega tutvust teha. Kui olin postkasti võtme kätte saanud, sealjuures märkasin võtme üleandja kalkuleerivat pilku mind ja minu riietust takseerides ning ilmselgelt tegi ta järgmise päeva ülesannete juures linnukese selle rea juurde, kus on kirjas "jälgi politseiuudiseid", panin proovile oma võimed meelde jäetud kaardi järgi orienteeruda.Tegelikult läks terviseraja ülesleidmine vägagi valutult ja minu suureks rõõmuks oli see ka oluliselt lähemal kui eelnevalt lootnud olin.
Autoriõiguste kaitsmise huvides ma netist leitud pilti siia ei riputa, küll aga lisan lingi. Täpselt selline see rada ongi: http://arhiiv.sport.err.ee/suusk.php?06117488.
Õnneks või kahjuks midagi põnevat ega ootamatut jooksmise ajal ei juhtunud. Suusarajal ma joosta ei tahtnud ning seega jooksin ühel muul valgustamata rajal, kuni jõudsin surnuaiani Narva-Jõesuu tee ääres. Kuna olin just päeval lugenud vastikust liiklusõnnetusest sellel teel, siis pidasin õigemaks tagasi minna mööda sama teed ehk siis mööda terviserada. Ka see möödus äärmiselt sündmustevaeselt. Eks kellaaeg oli ka selline, kus teenitud summadelt tulumaksu maksvad kodanikud lösutavad juba kodus teleka ees ning need teised ei ole veel välja tulnud... Eks ta ole.
Tänaseks olin suutnud Narva toimetada kogu oma suusavarustuse ning tahtsin järele proovida ka kohaliku tervise- alias suusaraja. Kohe oma maja tagant avastasin, et keegi on püüdnud võsaserva pidi suusarada rajada. Arvasin, et parem on suusatada kui suusad kaenlas kõndida ja poovisin "teerajaja" jälgedes sõita. Igatahes paistis väga sedamoodi, et rajamasina puudumine küll kohalikke talverõõme nautimast ei sega. Linnaäärne võserik paistis olevat suusajälgi risti-põiki täis. "Päris" rajale jõudes avastasin sealt ka konteineri suusarendivõimalusega (suletud muidugi). Paistis, et venekeelset hinnakirja oli kellelegi vaja olnud, aga eestikeelne oli kenasti stendil alles ning suhteliselt sobivate hindadega. Tund aega suusavarustuse rentimist 2 eurot. Tere tulemast piirilinna kõigil suusahuvilistel! Rada, tõsi küll, oli vaatamata lumele siiski aktiivses kasutuses terviserajana. Koertega kõndijad, kepikõndijad, lihtsalt kõndijad ja püheramisjälgede järgi rajal otsustades ka need, kelle jaoks minek terviserajale on lihtsalt võimalus vanemate silma alt ära saamiseks... Aga tegelikult mulle see rada meeldis!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar